b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm sp etsialis e e ritud Suurtalu. S e g atalud e eda si st aren gut iseloo m u st av a d 3 n ähtust: 1)
rangemate meetmete kehtest va. kui on kombinatsioon kvalitnormatiividega). Subjektiivseid õigusi heitmete väljutajale loovad piirväärtused alles siis, kui need on kehtest seaduse ja vast kk loaga. Piirväärtuse ületamine = kkloa nõuete mittetäitmine. 15 3) tehnoloogianormatiivid (nõuded kkohtlike tootmisprots suhtes) tagat loodusress säästlik kasut ja võimalike kkkahjustuste ennet, ei võimalda saastajal valida tehnil vahendeid eesmärgi saavutamiseks, seda normat kasut seal, kus suured jailmsed kkriskid. Nt tehnol seadmed filtrid välisõhku erald heitmete vähend ja parim võimalik tehnika, veekaitsenõuded ehitistele. Mh on arvesse võetud tagajärgede likvid keerukus!!!
annaabi.ee 
