Erikoolid
kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia
kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel.
Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele
(keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu
Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid
(6-klassiline haridus 9 aastaga). Kutseharidust oli võimalik omandada õppe-
tootmiskombinaatides ja Tallinna Invaliidide Kutsekoolis. Õppida sai näiteks
kingsepaks, rätsepaks, kodumasinate remondilukksepaks.
(http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r3.html)
Ene-Silvia Sarv kirjutab aastal 2008:
¤ koolide vabanemine ideoloogilisest ja bürokraatlikust painest
kümneaastakul 1987-1996 Eesti kooliuuenduse (nt aktiivsete
koolide võimalus omaalgatuslikuks õppekava-arenduseks projekti
Omanäoline Kool raames)
¤1997
annaabi.ee 
