soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise
kasutatakse 80-82% soojuselektrijaamades, ülejäänud keemiatööstustes ja tsemenditööstustes. Enamjaolt toodetakse sellest elektrit ja põlevkiviõli. Põlevkiviõli peamised tarbijad on soojatootjad, keemiatööstusettevõtted, laevakütuste tootjad, toornafta rafineerijad jne. Sisuliselt on see sünteetiline nafta ning seetõttu ongi sellel palju erinevaid allikaid kus õli kasutatakse. AS Eesti Energia on suurim elektri-ja gaasi tootja Eestis. Suurim tootmisjaam asub Narvas. See ettevõtte on maininud, et nende missiooniks on keskkonnasäästlikus ja efektiivsem energiatootmine, et kõik põlevkivi saaks tootmisel täielikult kasutatud. Selleks, et olla keskkonnasõbralik tuleb välja töötada tehnoloogiad 2 ning siinkohal tulebki mängu keemiainseneri töö. Ka Eesti Energia pakub tudengitele mitmeid praktika kohti ning võimalusi kandideerida tööstuse poolt pakutavale suurele stipendiumile.