Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime.
massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Viimastel aastatel on siiski asutud jäätmeprobleemile otsima lahendusi. Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju-- uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu, on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Eestis on alates 1. jaanuarist 2008 kehtiv seadus, mis keelab sorteerimata jäätmete vastuvõtu ja ladestamise kõikides prügilates. Samas mitmetes korrusmajades visatakse mõtlematult kogu prügi ikka samasse prügikonteinerisse. Iga kodu omanik peaks tegelikult ise vastutama oma jäätmete sorteerimise eest.
annaabi.ee 
