leiutamist, mil inimene tõusis esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloolane, joonte uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks
Kusjuures endo- ja eksopraksis pole eraldi ja absoluutselt määratletavad, nad on komplementaarsed aspektid suhetes enda ja teistega. Kasti- ja totemistlike ühiskondade vahepealsed on need, mis koosnevad looduslikest kastidest ja seega mõistetakse kultuuri kui looduse peegeldust. Indias, kastiühiskondade kodus, on mundadel valdavalt taim- või loomtootemid, aga leidub ka selliseid tootemeid nagu kuuvalgus või vikerkaar; ühel teisel sealsel suguharul on tootemiteks hulk esemeid, kusjuures asjade osakaal tõuseb lõuna poole liikudes (näiteks pottide riputamise nöör, silmasalv, tõke, münt J). Lõunapoolset võib mõista ka kui perifeerset. Samas võib esineda suhtelist vabadust tootemite suhtes, näiteks ingverikogukond loobub mugavuse mõttes hoopis korra-teradest. Tundub, et Ameerikas allutavad totemistlikud traditsioonid endile kastisuhete elemendid, Indias on aga vastupidi.
annaabi.ee 
