"toortuhasisaldusega" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

3,4 g kg-1, hilisemal niitmisel aga 2,7-2,9 g kg-1. Liblikõielised olid veidi P rikkamad (3,0-3,7 g kg-1). Lehed olid P rikkamad kui varred (vastavalt 4,1 ja 2,9 g kg-1). Kaltsium on vajalik taimede kasvuks ja arenguks, sest ta osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses. Taimeliikide Ca­sisaldus on erinev ja varieerub suurtes piirides. Ristik ja lutsern olid Ca rikkamad kui kõrrelised. Taimede vegetatiivosadest olid kõige kõrgema Ca­ ja toortuhasisaldusega lehed. Täiskasvanud loomad omastavad kuni 50% söödaga saadud kaltsiumist. Söötmisel on oluline Ca:P ratsioonis. Piimalehmadel võib liiga suur suhe (3- 5:1) halvendada P ja Mg omastamist. Ristikus ja lutsernides ongi lai suhe (4-5:1), mida on võimalik parandada kõrreliste lisamisega segukülvidesse. Kõrreliste Ca:P oli väiksem (I niites 1,2:1, II ja kolmandas niites 1,4:1). Magneesium kuulub taimede lehtede klorofülli, protoplasma ja taimede kasvuks vajalike ainete koostisse