DNA viirused
Sigade klassikaline katk on kontagioosne haigus, mida põevad kodu- ja metssead. Viiruse
virulentsuse alusel eristatakse A, B ja C varianti: A tugevalt virulentne viirusetüvi, B variandi
viirusetüved on vähem virulentsed ja põhjustavad põrsaste haigestumist, C variant on nõrgalt
virulentne tüvi. SKK viirus indutseerib neutraliseerivate-, pretsipiteerivate- ja
komplementisiduvate antikehade moodustumist.
Levik: Viirus levib haigete loomade või nakatunud loomade liha ja tapajäätmetega. Toorsingis
säilib viirus 85 päeva, külmutatud lihas kuni 52 kuud. Kõige ohtlikum nakkuse levimise tee on
haigete loomade viimine tervesse karja. Viirust eritavad haiged sead ninanõre, pisarate,
spermaga, uriiniga ja roojaga Nakkus levib ka saastunud sööda, allapanu, masinate,
vaktsineerimisnõeltega (multidoos), riiete ja jalatsitega. SKK levitavad ka lemmikloomad,
linnud ja mõned välisparasiidid.
Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniperiood 6—20 päeva. Noorte sigade suremus ulatub
100%ni
annaabi.ee 
