raamistuses suuremana. Nii algas plaatina võidukäik. Smithson Tennant avastas 1803.a veel 2 plaatinametalli. Neist ühe metalli soolad olid värvikirevad nagu vikerkaar ja metall sai iriidiumi (kreeka keeles iris - vikerkaar) nime. Teise metalli sooladel oli omapärane kloori ja küüslauku meenutav lõhn, isegi puhas metall lõhnas nõrgalt ja metall sai seepärast osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või 1844. a. 1828. a. teatas Tartu Ülikooli professor Gottfried Wilhelm Osann, et eraldas plaatinamaagist 3 uut elementi, millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a
Siis levis kulutulena uus uudis. Ajakirjas "Nicholson´s Journal" avaldatud anonüümteates pakuti sellele, kes valmistab plaatinast ja elavhõbedast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, so 168 grammi kulda. Katsetusteks anti aega üka aasta. Aeg möödus, ent preemia järele ei söendanud keegi minna. Siis teatas Londoni Kuningliku Seltsi sekretär W. Wollaston, et tema oli 1803.a avastanud pallaadiumi, esitanud anonüümteate aprillinaljana ning pakkunud välja preemia. Toorplaatinast avastas Wollaston veel teisegi plaatinametalli. Pallaadiumile anti nimi vastavastatud väikeplaneedi Pallase auks, siis teine plaatinametall sai oma soolade roosakaspunase värvuse põhjal (kreeka k. rhodon - roos) roodiumi nime. Niisiis oli 19. sajandi algusaastaiks avastatud viis plaatinametalli, kusjuures tooraineks olid Lõuna-Ameerika hallid liivad. Viimane, kuues plaatinametall avastati Venemaal ja see fakt on kaudselt seotud ka Eestiga.
annaabi.ee 
