Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Märjamaa Gümnaasium Keemia Nafta Koostaja: Jaagup Laaser 2013 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. ...
Madala keemispunktiga Baasõli katalüütiliselt muudetud toorbensiin Destillaadi aromaatne ekstrakt Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Setteõli Madala keemispunktiga nafta Toorparafiin Otsedestilleeritud petrooleum Vaseliin
19) karpaalkanali sündroom; 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsenahahaigused ja -kasvajad : (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad: 1) tahm; 2) tõrv; 3) bituumen; 4) pigi; 5) antratseen või tema ühendid; 6) mineraalõlid ja teised õlid; 7) toorparafiin; 8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid; 9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid; 10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest:
annaabi.ee 
