süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu. Kasutada saab ka transgeenseid baktereid, mille eelis on PHA lagundamisvõime puudumine, mistõttu nad ei saa seda ise süsinikuvaruna kasutada. Samas on see lagundamisvõime aluseks bioplastiku biodegradatsioonile. Polüaktiidhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. Piimhapet ennast on üsna lihtne toota samadest toormetest (sukrupeedist, suhkruroost, ka maisist ja nisust) kui etanooli, PLA polümeriseerimine on aga keerukas ja kallis. Piisavalt suure molekulmassiga plasti osatakse saada ainult laktiidist, mis on väga ebapüsiv ning säilib vaid veevabas keskkonnas. PLA omahind on PE omast vähemalt kuus korda suurem. Seetõttu ei suuda PLA, hoolimata oma biolagunevusest, asendada laiatarbeplaste. PLA- plasti biolagunevus põhineb materjali
Peale hõõrdumise ja kulumise vähendamise on määrdeainetel veel hulk lisaülesandeid: · hõõrdepindade jahutamine, · kulumisjääkide eemaldamine, · lõtkude tihendamine, · korrosioonikaitse, · müra summutamine jne. Määrdeainete liigitus Päritolult jagunevad määrdeained: · mineraalseteks, mis on toodetud naftast; · orgaanilisteks, mille valmistamiseks kasutatakse teatud taimede seemneid ja loomset rasva. · sünteetilisteks mis saadakse kunstlikult mitmesugustest toormetest erilise keemilise töötluse teel. Oma olekult normaaltingimustes* jagunevad nad: · gaasilisteks · vedelateks e õlideks · tahketeks e määreteks *- temp.+ 20° C ja õhurõhk 760 mm Hg Õlid: vahetus Lisaks eeltoodud peamistele teguritele mõjutab õli vastupidavust kütuse kvaliteet - madala kvaliteediga kütuse kasutamisel tekib palju agressiivse loomuga põlemis jääke, mis võivad õli riknemist kiirendada mitmeid kordi.