7. Milliseid tooteid viiakse maailmaturule? Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Maailmaturule eksporditakse saematerjali,puitplaate, paberit ja pappi. Imporditakse puidumössi, paberit, saematerjali ja küttepuid. Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa. Puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on Itaalia maailma arvastuses 10-ndal kohal. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Probleemiks võiks olla toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine. Kuid probleemid võivad olla ka siseturul, sest seal puuduvad tarbijad ning suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt, vasemaaki, barüüti, kivisoola, kipsi ja lasuriiti. Töötlev tööstus piirdub ainult mõne tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, ehitusmaterjali-, keemia- ja toiduainetetööstuse ettevõttega. Käsitööna valmistatakse vaipu, nahatooteid ja tarbeesemeid. Riigi võrdlemisi rikkalikud maavarad on suures osas hõlvamata, seetõttu on toormepuudus suur. Maanteid on 34 800 km. Lahingute ajal on paljud teed ja sillad purustatud,osa teid pole suudetud maamiinidest puhastada. Mägedes kasutatakse veoloomana eesleid, kõrbealadel kaameleid. Väliskaubanduses on sissevedu 8-9 korda suurem, kui väljavedu. Sisse veetakse toiduaineid, masinaid ja naftasaadusi ning riidekaupu ning tarbekaupu. Välja veetakse puuvilla, nahka, villa, vaipu, poolvääriskive ning salakaubana oopiumi ja heroiini
kiudplaadi inglased 1898. aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all. Laastplaadi tööstuslik tootmine algas Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Toormepuudus sundis sakslasi leidma võimalusi saepuru ja puidujäätmete ning fenool- ja karbamiidliimi abil ehitusmaterjale toota. Tänapäevase 3-kihilise laastplaadi tootmine algas Sveitsis 1946. aastal. 1980. a. toodeti Soomes 806 000 m3 laastplaati, millest eksporditi 354 000 m3. Laastplaatidel puuduvad süü ja oksad, omadused on ühesugused kõikidel plaadi tasanditel. Laastplaadi pind on kõva, sile ja tasane, pinna tihedus on suurem kui keskosa tihedus. Laastplaat on hügroskoopne, s.t
annaabi.ee 
