Soome-ugri rahvakultuur
1930. aastate lõpust alates hakati Komi ANSV-d jõuliselt industrialiseerima. Põhjaaladel rajati suuresti
sunnitöö abil kivisöe-, nafta- ja gaasitööstus ning vastav infrastruktuur. Industrialiseerimine tähendas võõrtööjõu
ulatuslikku sissevoolu. Komid, kes olid enne II maailmasõda moodustanud absoluutse enamuse oma autonoomia
elanikest, jäid kiiresti vähemusse. Permikomisid puudutasid need protsessid vähem, ringkond oli eelkõige Uurali
tööstuspiirkonna metsanduslik toormebaas. Pärast II maailmasõda leidis aset Komimaa aeglane, ent järjekindel
venestamine. Komi keelt suruti avalikust sfäärist tasapisi välja, sellest kujunes eelkõige maainimeste kõnekeel, mille
prestiiz polnud kuigi kõrge. Etnilised segaabielud said võimude heakskiidul tavaliseks ning sellistest abieludest
sündinud lapsed kasvasid valitsevate ühiskondlike hoiakute mõjul reeglina venelasteks.
Seoses Nõukogude Liidu lagunemisprotsessidega 1980
annaabi.ee 
