laudadest: 1)ühte täidetakse, 2)teises toimub komposti valmimine, 3)kolmandas on kasutatav kompost. Hilissügisel kattta segatav ja valmiv komposti puulehtedega jm. Tulemusi. 7 Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid või esineb neid mineraalselt. Puudulikult segatud ja käärinud toorkompostis aga massiliselt. Inimtööaja kulu segamisel aeraatoriga reaktoris 3,3min/t, statsionaarselt töötava sõnnikulaotiga 5,1min/t ehk viis korda käsitsitööst tootlikum. Kompostide valmistamise, põllule veo ja laotamise inim-masina tööajakulu ning vedelküttekulu on võrreldavate tingimustes 1,5 – 2,0 korda suurem kui taheda sõnniku korral. Hästi valmisatud kompost on sisuliselt bioväetis: arvestades mikro- ja
saasteallika koostises olevad ssivesiniku molekulid ssihappegaasiks ja veeks. Soovitud puhastusastme saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat. Keskkonnatehnika 2/98 Saastunud pinnase kompostimise eelised ja puudused Eelised Puudused Saasteaine lagundatakse Ei ole efektiivne saasteaine suurte (>50000 ppm, liproduktid) kontsentratsioonide korral