Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus
Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%):
õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid
kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva.
Vähe on toorrasva:
kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem
4,5...4,7%.
Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks.
Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus.
Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede
vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised
toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud,
seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult.
Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude
söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks.