Üldmeteoroloogia konspekt
poolest.
Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud.
Tuuma stabiilsuse tagavad (tuuma hoiavad koos) neutronid. Kuni laenguarvuni Z = 25.
Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse
Tegijapoiss 2010
radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid
osakesi ja eraldub energiat.
Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1)
aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii
isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm
radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste
kiirgaja õhus. Radooni tekkega kaasnevad alfa osakesed , mis võtavad õhust elektrone ja
muutuvad heeliumi aatomiteks. Radoon kui inertgaas on keemiliselt passiivne, kuid mitte
absoluutselt neutraalne. Teiste inertgaasidega võrreldes on ta kõige aktiivsem, tuntumad