Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
ning taimkate on liigirikkam. Lamminiidud on kujunenud raadatud lammimetsade
asemele, pikaaegse üleujutusega aladel on paiguti ka esmaseid niite. Kui lamminiite enam
ei niideta, nad võsastuvad või metsastuvad. Praeguseks on lamminiite säilinud kõige
rohkem suuremate jõgede – Emajõe, Kasari, Pärnu, Põltsamaa ja Pedja jõe – lammidel
ning järvede (nt Peipsi) ääres.
Soostuvate niitude klass
Soostuvad niidud paiknevad madalatel tasandikel ja nõgudes veega küllastunud
toorhuumuselise horisondiga glei- või turvastunud gleimuldadel, mis asuvad väljaspool
perioodiliste üleujutuste piirkonda. Need niidud on aruniitude ja madalsoode vahelised
üleminekukooslused. Kuival ajal põhjavee tase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb
märgatavalt. Soostuvad niidud on kujunenud aruniitude soostudes või soostuvatest
metsadest. Neid niite on kõige rohkem Lääne-Eestis.
Rannaniitude klass
Rannaniidud on kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on