Eriti levinud on see haigus eurooplastel (ca 8% meestest) ning väga haruldane on aafriklastel ning asiaatidel. Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 pealkirjaga "Extraordinary facts relating to the vision of colors" ("Erakordsed faktid värvide nägemise kohta"). Ta kirjutas selle, kui avastas, et on ise värvipime. Ta ei mõistnud, kuidas teised inimesed on suutelised küpsetel ja tooretel õuntel värvi järgi vahet tegema, aga tema sellega hakkama ei saanud. Tema töö tõttu kutsutakse värvipimedust sageli daltonismiks, kuid tegelikult on see termin kasutusel deuteranoopia kohta ehk punarohepimeduse. 3.Tekkepõhjused Enamasti on värvipimedus kaasasündinud, harvem tekib traumade, silma võrkkesta ning nägemisenärvi haiguste korral tüsistusena. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest ehk reetina
Parasiiti toitvat organismi nimetatakse tema peremeestaimeks. Parasiitseened elavad mitmesugustes taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Parasiitseened ohustavad ka inimesi. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel parasiteerivad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka tooretel rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit – toitub teise organismi – peremehe – arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel.
annaabi.ee 
