Naljandid ja anekdoodid
folklooris on kaks vastassuunalist põhitehnikat:
1) tegelikult mitteobstsöönset probleemi lastakse näida obstsöönsena (Mis on Aadamal ees ja Eeval
taga? -- A-täht);
2) tegelikult obstsöönset probleemi lastakse näida süütuna (Miks pole kukel käsi? -- Sest kanal pole
pükse).
On avaldatud diametraalselt vastakaid arvamusi selle kohta, kas nalja ajaloolises arengus võib
täheldada tendentsi tooremailt ja primitiivsemailt vormidelt leebemate ja rafineeritumate poole või
6
ei. Ameerika uurija Albert Rapp, samuti üks psühhoanalüütilise suuna teoreetikuid, püüab näidata,
et sellesuunaline trend on vaieldamatu. Teisalt on nenditud agressiivsuse, nn. musta huumori
osakaalu suurenemist just kaasaegses naljakihis. Ja tõesti, kui mõelda nt. mitmetele Orbiti-tsüklisse,
annaabi.ee 
