Romaani stiil
arengule, mis nõuab erksamaid ja tundlikumaid meeli, kui võisid omada XI ja
XII sajandi inimesed.
Rohkem harrastati raidkunsti. Suuremate katedraalide (suurkirikute)
portaalid (sissekäigud) ehiti enamasti skulptuurgruppidega (raienditega), mis
kujutasid piiblistseene; altaritele ja hauaplaatidele raiuti samuti plastilisi
figuure (kujundeid). Kuid ka siin ei jõutud enamasti veel toelise kunstilise
elamuse väljenduseni. Vormid jäid kohmakaiks ja tooreiks, suutmata edasi
anda kunstniku siseelamusi. Skulptuuri õpipoisiajaks võiks nimetada seda
ajajärku.
Üksikud teosed, mis jõudsid juba osaliselt välja üldisest abitusest, kõnelevad
oma tugevate ja lihtsate vormidega sama karmi ja jõulist keelt kui romaani
ehituskunstki. Kindlalt ja liikumatult seisavad romaani pühakud oma alustel.
Laiades ja kangetes voltides langevad nende rüüd. Ajajärgu elutunne ja
tehniline kohmakus kajastub siingi karmi jõuna ja raskepärase paigalseisuna.