Linnuluust teevad indiaanlased vilesid, linnusulgedega kaunistatakse pille ja iseennast. Esimene materjal, millest indiaanlased riideid tegid, oli loomanahk. Põhiliselt kasutasid nad nende loomade nahku, keda jahtisid ka toiduks. Mõned hõimud õppisid tegema riideid ka taimedest. Kõik riideesemed tehti käsitsi, tavaliselt naiste poolt. Indiaani köögi pärand ulatub aega enne koloniaalperioodi ja on tänapäevani säilitaud oma eripära. Köök põhineb toorainetel, mis levisid Ameerikas. Mõned toidud mängisid ka rituaalset rolli, näiteks praetud leib oli traditsiooniline toit pow-wow rituaalil. Kakao on Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlaste rituaalne jook, mille nimetus tähendas algselt kibedat vett. Indiaani muusika on meloodiline. Laule saadetakse tavaliselt trummidega. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel
Brutokaalu väljendatakse kilodes, liitrites või tükkides. Kaalukadu on toorainest puhastamisel või rookimisel eraldatud osa. Märgitakse kalkulatsioonikaardil protsentides. Kasutuskaal ehk netokaal on tooraine kaal pärast puhastamist või rookimist. Netokaalu väljendatakse kilodes, liitrites või tükkides. Ostukaal = kaalukadu + kasutuskaal Kasutuskaal = ostukaal - kaalukadu Erinevatel toorainetel on erinevad kaalukaod. 97 Toitlustusettevõtted tellivad tihti tooraineid eeltöödeldult. Eeltöödeldud tooraine ei tekita kaalukadusid ja vähendab tööde mahtu köögis. On vaja arvutada, kumb on soodsam, kas osta tooraine eeltöödeldult või teha eeltöötlus ettevõttes ise. Kaalukaod tekivad nii tooraine eeltöötlemisel kui kuumtöötlusel. Tuleb vahet teha: