Orgaanilise keemia areng XIX sajandil
Berthelot,
1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov, 1861.a.). 1842.
aastal sünteesis nitrobenseenist aniliini N.Zinin ja sellest tulenevalt sai 1856. aastal inglise
teadlane W.Perkin esimese aniliinvärvaine.
Varem saadi riidevärve ainult eksootilistest taimedest või isegi loomorganismidest.
Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli
võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega
lõplikult oma mõju.
Orgaanilise keemia otsustavaks läbimurdeks oli orgaaniliste ühendite struktuuriteooria,
mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega
saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil. Teooria loomisel arvestas A.Butlerov, et: süsinik
on orgaanilistes ühendites neljavalentne; kõik süsiniku valentsid on ekvivalentsed; süsiniku
aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada pikki ahelaid.