Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud. Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta.- Kasutatakse kütuste (bensiin, diisel) ning kile, plastmassi jt sünteetiliste materjalide toorainenea. Taastuvad: Ressursid, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastuvad. Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Maasoojusenergia, Biokütused (biomass, biogaas, biodiisel). Biokütused: Biomass- taimedest, Biodiisel- kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biogaas- orgaanilise aine kääruimisel tekkiv gaas (põhiliselt metaan). Lipumärk Kasutatakse Eesti toodangu märgistamiseks.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainenea. Nafta tähtsust tänapäeval majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesikute segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga, gaasikondensaadiga või eraldi gaasimaardlates. Maagaas kuulub fosiilsete kütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel