• Rahulolematus Gorbatšovi perestroikaga • Eesmärk oli ära hoida NSVL lagunemine • Kukkus läbi ning viis NSVL lagunemiseni • Pihkva dessantväelased üritasid hõivata Tallinna teletorni • Eesti iseseisvus 20. augustil 1991 kell 23.02 • Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis Mälestused • Auli isa mälestused: - Rahutused Tallinnas - Hirm, et Balti riikide ja Venemaal vahel hakkab uus sõda - Suured kivi kamakad Toopeal • Greete ema mälestused: Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine • https://et.wikipedia.org/wiki/Augustiput%C5%A1 • https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Laul • https://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiidis%C3%B5da • http:// www.estonica.org/media/files/images/62/628602513168-88_lauluvaljak_e estimaa_lau_jpg_800x800_q100.jpg • http:// dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48339/fo3807_12b_eestimaa_laul_8 8_tallinnas_11_sept_1988.jpg
variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka
ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID. Muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. a. vallutas ordu Toompea linnuse. Paavst saatis seejärel kohale oma legaadi, Modena piiskopi Wilhelmi, kel tekkis kavatsus rajada Järva,- Viru,- ja Läänemaast otse paavstile alluv vaheriik. Tema tööd jätkas Alna munk Balduin. 1233. a. korraldas ordu Toopeal veresauna paavsti vasallidele (nende hulgas oli ka eestlasi), tapeti umbes 100 inimest. 1238. a. sõlmitud Stensby lepinguga laks Harju- Viru uuesti Taanile, Järva jäi Liivi ordule. 26. Muistse vabadusvõitluse kajastamine ilukirjanduses. ·Mait Metsanurga romaan "Ümerajõel" jutustab Eestlaste elust muistse vabadusvõitluse ajal, nende ettevalmistustest ajalooliseks Ümera lahinguks, võidust, valust langenud kaasmaalaste pärast ja lootusrikkast tulevikust. Keskseks
annaabi.ee 
