Tõde ja Õigus II Terve tekst
seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid
hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles
pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei
lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana
Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad
politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei
öösel ega päeval. Nõnda siis seist politsei kiriku ees, seist ja vehelnd halja mõõgaga, paljas
revolver käes, kukk vinnas, näpp triklil, pole muud kui raiu ja põmmuta. Saksad ise seisavad
politsei selja taga ja piiluvad ukse vahelt. Ja ütleb neile vana Maurus terve koguduse kuuldes:
,,Miks olete minu koja teind röövliauguks, teie lupjamata hauakambrid ja muud niisuksed, mis te
olete