Siis nüüd tekkis vabaloodust jäljendav looklevate teede, ja juhuslike puuderühmadega paigutatud nn inglise park. Inglise pargistiili iseloomustavad veel grottid- see on looduslikult tekkinud või kunstlikult kaevatud koobas. Tolleaegsed kunstnikud armastasid eriti maalida kergemeelseid lõbustusi. Maalides kasutati heledaid toone, milleks olid roosa ja helesinine, võbelevat valgust, Salapärase meeleoluga maastiku taustu, maalilisust, õlivärvide kõrval hakati kasutama pehme toonilisi pastelle, rokokoo kunstnikud maalisid väga sageli lamba karjuseid või lambureid. Aga need ei olnud tavalised inimesed vaid aadlikud, kes olid omale vastava rüü selga pannud. Inglise maalikunst
ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See- eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud. Eesti luulekaanoni põhinormide kohaselt peaks luule olema rahvuskeskse alatooniga, kirjeldades isamaasuhet ning ideaalis andes edasi kaotusvalu või ängistust. Luulekaanoni kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see- eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud. Vormiliselt on oluline konkreetsus ning püüe originaalsusele. Keeleliselt peaks luule olema ilus ning musikaalne. Ropendamine, argikeel, keelelõhkumised ja sõnamängud kaanonis ette tulla ei tohiks. Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta
annaabi.ee 
