Klaveriõhtu retsensioon
64 cis-moll , mis oli nukrameelne. Pala oli vahelduva tempo
ja sujuvate üleminekutega. Teine valss aga palju rõõmsameelsem ja hoogsam võrreldes esimesega.
Meloodia oli samuti unistava panev ja väga hästi kuulajale haaratav.
Chopini Ballaad nr.4 op. 52 on väga raske minu jaoks, sest ta kippus uniseks ajama. Väga maheda
meloodiaga ja pigem kurvameelne. Tempo oli üsna sama terve pala vältel. Tooni ulatused
vaheldusid väga kiiresti , kord kõrged toonied , kord madalad ja tuhmid. Teema arenduses muutus
teos väga dramaatiliseks ja äkkiliseks.
Viimasena esitati kahe Chopini etüüdi, esimeseks oli etüüd op. 25 nr. 11, mis oli väga
sentimentaalne ja väga kiire ja äkilise tempoga. Teost läbib üks teema ning üleminekud on üsna
järsud. Klahvi toonid osutuvad vahepeal isegi väga kiledaks kuid siiski suutis pianist selle pala
nauditavaks teha. Teine etüüd oli üsna sarnase ülesehitusega nagu eelmine, kuid teema oli sootuks
teine