"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte
fonatsioon. Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon,mille kuulmisaistingule vastab helikõrgus.
Mõnedes keeltes eristavad intonatsioonierinevused sõnade tähendusi, selliseid keeli nimetatakse
toonikeelteks (nt hiina, tai, vietnami keel). Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide
arvust või grammatilistest omadustest. Kui selliseid sõltuvusi esineb, on tegemist tooniaktsendiga.
Riigirootsi keeles on kaks tooniaktsenti. Lause tasandil on intonatsioonil mitmeid funktsioone, nii
ekspressiivseid kui ka grammatilisi (küsimuslikkuse näitamine). Lisaks saab intonatsiooniga väljendada
teksti kohesiooni e sõnade ja lausete kokkukuulumiste (nn tekstiintonatsioon).
- Diakriitilised märgid
IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisimärke, mis osutavad
lisaartikulatsioonile, nt vokaani nasaliseerimist, konsonandi palataliseerimist jne.
Foneetiline vaheldus