Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
toon.
Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on
tegemist tooniaktsendiga.
Keeli, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt
rootsi (akuutaktsent ja graavisaktsent),
norra (aktsent 1 ja aktsent 2),
serbohorvaadi (langev ja tõusev),
läti (püsiv, langev ja murtud)
leedu keel (langev ja tõusev)
toon on seotud rõhuliste silpidega
tooniaktsendi foneetiline realiseerumine erineb murdeti
51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva
ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine
närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks
52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?
54. Tajukatsete metoodikast.
56