Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?
mõõdukusele sõnadega festina lente kiirusta aeglaselt!
Meie mõistes võibolla ei kiirustanud roomlased üldse eriti. Olid ju sidepidamis ja transpordivahendid hoopis
teised, ka tajuti aja kulgu või siis selle tähendust ilmselt teisiti. Ometi: ka nende aastas oli 365 päeva ning iga päev
tõusis päike just siis, kui ta tõusis, ja loojus just siis, kui ta loojus.
Nagu praegugi. Seega oli toonaseski ühiskonnas teinekord vaja kiirustada, sest igas päevas lihtsalt on teatud arv
tunde ja teatud arv tegemisi: meie elu sisuks on need asjad kuidagimoodi haakima panna. Vahel see õnnestub
rahulikult, tihti aga kiirustades.
Nii nagu kindlasti siis, nii on ka tänapäeval kiirustamine mõne inimese jaoks elu loomulik seisund ning ta muud ei
teegi, kui kiirustab, saavutamata seejuures sama ajaga rohkem kui mõni teine, näiliselt aeglasem inimene.