Muistne vabadusvõitlus
(kiired rünnakud ja ootamatud manöövrid). Eestlased olid hilisrauaajal, ajaloolaste poolt
tõendatult, ühed suurimad rauatootjad Euroopas ning tundsid hästi ka sepakunsti. Seetõttu
relvade ning kaitserüüde jaoks vajalikust rauast ning selle töötlemise oskustest neil kindlasti
puudust ei olnud. Põhjus, miks muinaseestlaste kiivreid ja turviseid meieni pole jõudnud,
seisneb pigem õhukese raua väga halvas säilivuses. Rooste sööb selle kiirelt läbi, samuti oli
raud veel toonagi ülikallis ning ihaldusväärne taaskasutustoore. Näiteks võib tuua fakti, et ka
Saksamaalt on samuti leitud vaid paar vaadeldava ajastu kiivrit, millest aga keegi ei järelda, et
sakslased 13. sajandil kiivreid ei kasutanud.
Sakslaste mõningane edumaa laskerelvade ning sõjamasinate arengus oli sõja algusaastatel
tõesti olemas – ammud ja vastukaaluga töötavad kiviheitemasinad (blide, trebuchet) olid
Lääne-Euroopas just äsja kasutusele võetud
annaabi.ee 
