Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu.
1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja
sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased
Eesti aladelt minema.
otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala
vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja
mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste,
liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel
veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase
sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus
võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate
riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud.
annaabi.ee 
