Kui tekkisi linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusse kuuluvateks. Jõukus ei jagunenud seisuste kaupa. Kolmandasse seisusse kuuluvad pankurid või kaupmehed võisid kõrgaadlikest tunduvalt jõukamad olla. Kolmanda seisuse jõukamatele ei meeldinud see, et nende kanda olid maksud. Hariduse andmine oli vaimuliku kiriku käes vaimuliku sisuga, esimesed koolid olid kloostrikoolid. Neid omasid benediktlased ja tsitertslased (hiljem ka kerjusmungaordud). Teisalt oli tegemist toomkoolidega, mis asusid linnades toomkirikute juures (ei pidanud täpselt kõrval asuma). Linnade tekkides ja arenedes tekkisid ka linnakoolid. Seal anti õpetust ka kohalikus keeles. Neist kujunesid välja ülikoolid. Neid oli vaja, sest linnades arenes kaubandus ja see vajas õiguslikku kaitset (Rooma õigus kohandada keskaja tingimustele). Erinevates ürikutes on erinev aastaarv ühe ja sama ülikooli rajamise aasta kohta. Esimeseks peetakse siiski Bologna ülikooli Itaalias (1119.a)
seisuste arvelt. · Kui tekkisid linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusesse kuuluvateks. · Rüütellikus kehtis ainult teises seisuses. Alamate vastu ei pidanud rüütellik olema ÜLIKOOL · Esmased koolid olid kloostrikoolid.( asusid vaimulikude ordude juures ) Benediktlased ja tsistertslased omasid koole. · Teisalt oli tegemist toomkoolidega, need asusid juba eeskätt linnades. Nimi tuleb sellest et toomkooli eest hoolitses toomkapiitel. · Linnade arenedes arenesid ka linnakoolid. Linnakoolides ei olnud õpetus mitte ainult ladinakeelne vaid linnakoolides anti õpetust ka osaliselt ka kohalikus keeles. · Enamasti kujunesid linnades asuvatest koolidest välja kõrgemad koolid ehk ülikoolid. Miks neid vaja oli? 1) Linnades oli kaubanduslik tegevus ja see vajas õiguslikku kaitset ( Rooma õigust oli vaja
annaabi.ee 
