KESKAEG, Frangi riik
Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati
inkvisitsiooni võttega.
Ristiusk levis:
· ristisõdade käigus (saksid)
· misjon (Iirimaa)
· valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks.
Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle
allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus
viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks.
Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest.
Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7.
Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik
laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine.
Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus.
Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja.
962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks
annaabi.ee 
