Keskaegne Eesti
Piiskopid väitsid, et
ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist
läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi
intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea
võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna
paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord
15. Sajandi lõpul, mil Saksa ordul õnnestus oma kandidaadid määrata Riia kui ka Saare-Lääne
piiskopitoolile. Tüli lõpetamiseks kutsuti 1397. A kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti
kompromissini. Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel
Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele
suuri järelandmisi