temperatuuride juures. Selle käigus paranevad lõhna- ja maitseomadused ja struktuur veelgi. Lisatakse ka mõningane kogus kakaovõid ning sojaubadest saadud, emulgaatorina toimivat letsitiini. (Suitsu, 2004) 9 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti sokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad sokolaaditüübid 3.1. Tume sokolaad Tume sokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Sokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat sokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda sokolaadi kakaosisaldus
nime conching. See kujutab endast šokolaadimassi mehhaanilist töötlemist nõutavate temperatuuride juures. Selle käigus paranevad lõhna- ja maitseomadused ja struktuur veelgi. Lisatakse ka mõningane kogus kakaovõid ning sojaubadest saadud, emulgaatorina toimivat letsitiini. (Suitsu, 2004) 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad šokolaaditüübid 3.1. Tume šokolaad Tume šokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Šokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat šokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda šokolaadi kakaosisaldus