Keskaja Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar
seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri. Ristiusk levist: - misjonäride kaudu (Iirimaal) - sõdade vallutuste kaudu (nt. Karl Suur Sakside vastu) - valitsejad võtsid vastu ristiusu (Clodovech) Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia: PAAVST PEAPIISKOPID PIISKOPID PREESTRID Katedraalid e. Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15.
annaabi.ee 
