See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajarjel tekib heterosugoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homosugootne diploidne emane isend (xaxa voi xbxb), suuakse see ara. Mesilasemad on sigimisvoimelised ja toomesilased sigimatud emased. Lesed on sigimisvoimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot), toomesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (parivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mojutavad seda jarglaste genotuubi st toomesilaste kaudu. Toomesilased maaravad pere toodangunaitajad (v.a
':. =.-^:stdife-
::.astavate nagu eraldatuna kuigi kaua elada Peresisesed Lllesanded
: . -.-- =^ tuse ja on neil tdpselt jaotunud: emamesrlane tegeleb
:-: " -l-rstavad peensool munemisega, toomesilased korjavad nektarit ja toot-
::- :::':-Se tase. jbmesool levad selle meeks ning hooldavad jdrglaskonda,
' - - ='.. :: histo- lesed ehk isamesilased osalevad paarituslennul
:. ::':':.:lneli
'- , . ::
annaabi.ee 
