Mats Traat
Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad.
Ja teine - taltumatu kujutelu.
Autobiograafia
Laps olin,
kui möödus sõjakolin.
Nooruk olin,
kui tuli traktorikolin.
Mees olin,
kui algas sõnakolin.
Kolin kolina järgi.
Saadaks põrgu kogu värgi,
aga hing on luulehaige.
PILLAPALLA PLATS
Kaob pilve nii soojus kui kuma.
Hookaupa akna all lõhnab roos.
Öökull asutab huikama
ettekuulutamishoos.
Silmis hirmukahm,
ebausklik sajatab.
Ülemistes registrites
ööbik toomepuul lajatab:
too piits! too piits!
Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses
autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai
ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja.Kolmanda luuletuse motiiviks on loodus, lillelõhn
ja suveõhtu linnulaul.
Mulle meeldivad need luuletused kuna neist on väga lihtne aru saada. Kõige rohkem meeldib
mulle luuletus autobiograafia.