Eesti arhitektuuri näited
Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes
raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi
aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel
korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt
viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas
turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna
kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe
kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone
olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski
keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees
vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista