kirjutanud: “1918. aasta kevadel paistis päike taas pilvede tagant. Hing täis kindlustunnet võis meie väike pere jälle Toomale koguneda.” Aasta Toomal möödus peaaegu täielikus isoleerituses – puudus postiteenus, ajalehed ei jõudnud Toomani ja mujal maailmas toimuv jäi kaugeks. Inga on kirjutanud: “Meil läheb hästi ja meil on kahju nendest, kes peavad Tartus elama. Palju parem on elada nii, nagu väljaspool Toomat polekski midagi.” Siis aga jõudis punaste pealetung ka nendeni. Viimasel hetkel jõudis pere põgeneda Tartusse. Mõni päev hiljem võtsid bolševikud linna üle ning algas endiste kaitseliitlaste, Eesti sõdurite ja ohvitseride, jõukamate kodanike ja majaomanike ning saksa soost kodanike ja vaimulike massiline arreteerimine ning hukkamine. Ka Arved langes vangistusse, aga enne kui surmaga lõppevate ülekuulamiste järg jõudis temani, sekkusid Tartus toimuvasse Eesti väed.
annaabi.ee 
