Toomas Nipernaadi
rahule jätaks.
Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked
laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval
peab ta minema, aga tuleb aasta pärast kindlasti tagasi. Ta kutsus Maretit kaasa, kuid too
keeldus.
Maret lootis, et meri kannab ühel päeval rannale hunniku pärleid. Ta oli samasugune fantaseerija
nagu Toomaski. Maret ei uskunud Toomast. Toomas ei tahtnud kauaks jääda, sest arvas, et tädi
ootab teda.
Jaanus Roog saabus uhke daamiga, kes oli pealinnast pärit. Daam esitles end Toomase naisena,
Inriid Nipernaadina. Nad olid abielus olnud 16. aastat. Naine oli teda nädal aega otsinud. Oli tee
peal tema rännakutest kuulnud. Jaanus rahustas Maretit. Nipernaadi olevat suviti vaba, rändavat
ringi. Talvel kuuluvat ta aga oma naisele. Toomas ootavat ikka veel oma Seeba kuningannat.