Eesti lipu lugu
Mõtus kandis sinimustvalget mütsi.
Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda
kätte.
Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla.
Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse.
Tänini kannavad EÜS-i liikmed lipuvärvides mütsi vaid tähtsatel puhkudel-
liikme matus, pidupäev.
Lipu pühitsemine
EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884.
Sõideti toolvankriga, kuhu mahtus lisaks 2-le kutsarile ka EÜS-i kõik liikmed: 16
üliõpilast ja 6 vilistlast.
6km enne Otepää kiriklase jõudmist pandi lipp tuulde lehvima.
Peale pühitsemist peideti lipp taas ning jäeti oma aega ootama.
Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel
Lipule oli kujunenud rahvuslipu tähendus.
Võimud ei tunnustanud sini-must-valget lippu veel täielikult.
Võõrvõimud keelasid rahvuslipu heiskamise.
Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe.
annaabi.ee 
