Eesti talumööbli areng
3. MÖÖBLI LIIGID
3.1. Istmed
20. sajandi alguseni olid taludes levinud tavalised pingid, mis olid valmistatud paarimeetristest
kirvega tahutud ja pooleks lõigatud palkidest. Aukudesse olid tapitud neli pulkjalga. Neid
nimetati järideks, Kagu-Eestis ka kergiks, saartel pengiks või kraejalgadeks, aga ka
kännuistmeks. Tehti ka kolmejalgseid järisid, sest sellised istumisalusel seisid rehetoa konarlikul
põrandal paremini kui neljajalgsed. Mõned seljatoega järid olid juba toolisarnased.16
17.-18. sajandil tunti toole juba mõisates ja kõrtside sakstekambris, kuid taludesse jõudsid need
alles 1830. aasta paiku.17 Eesti vanimad toolid pärinevad 19. sajandi keskpaigast, kuid Gösekeni
1660. aasta sõnaraamatust võib järeldada, et sedalaadi istumisaluseid tunti juba ka 17. sajandil.18
19. sajandi lõpus hakkasid toolmeistrid valmistama toole. Levisid raamtoolid, mille põhjad olid
punutud õlgedest, kõrkjatest, nöörist, vitstest või valmistatud lauast.19
19
annaabi.ee 
