Eesti rahvariided referaat
võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide
rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste
valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide
saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast.
Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest
ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja
selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid
selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid.
17 sajandil aga muutus naiste seelik, see ei olnud enam ühes tükis kangas, mis ümber keha pandi,
vaid seelikul oli konkreetne lõige
annaabi.ee 
