TORI RAHVARÕIVAD
300 cm vahele. Seeliku pikkus sõltus olemasolevate kangastelgede
laiusest. Tavaliselt oli see 7080 cm. Kui oli vaja pikemat seelikut, siis
õmmeldi alla äärde värvilisi riide või kardpaelu. Lisaks on
kaunistusena kasutatud veel valgeid kokkumurtud kangast sakke.
Sakkide ülemine serv on kaetud sinise paelaga.
Sarnane seelik on kasutusel olnud ka Audrus ja Tõstamaal (Manninen
1927: 266).
Seeliku allääre pahupoolele õmmeldi kuni 10 cm laiune linane toot.
Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega.
Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981).
Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit
plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast
Pärnumaalt (ERM 2375). Omandamise ajal, 1911.a, anti selle vanuseks
120130 aastat (Manninen 1927: 274).
Pihtkuub ehk pikkkuub
Pihtkuub tehti enamasti täisvillasest riidest. Poolvillane kuub oli
vaesuse tunnus
annaabi.ee 
