Vikerforell ja austrid
Kõige
kiiremini kasvab vikerforell 10-18-kraadises vees, kuid ta talub ka ajutist temperatuuri tõusu
23 kraadini. Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9-11, ellujäämiseks vajalik alampiir 3 mg/l.
Looduses sobivad vikerforellile ka jõed, kus elab jõeforell, kuid ta on vähem sõltuv jõe
profiilist ja veerezhiimist. Vikerforell on eurühaliinne ja kasvab hästi ka Läänemere riimvees.
Eesti forellikasvatus põhineb marja või noorkalana Taanist ja Soomest igal aastal sisse
toodavatel asustuskaladel. Kasvatamiseks kasutatakse ainult emaskaladest koosnevat
asustusmaterjali. Isased kalad saavad suguküpseks noorena, nende liha kvaliteet halveneb, nad
muutuvad agressiivseks. Seetõttu kasutavad kalakasvatajad biomanipulatsiooni tehnoloogiat,
mis võimaldab toota ainult emaseid kalu. Eesti kalakasvataja saab valida, kas tellida
kiirekasvulist, kuid aeglaselt küpsevat lihaliini, hinnalist kaaviari andvat nn marjakala või
hoopis steriilset triploidset forelli.