põhjasetted, kõikuv veetase ja kehv läbipaistvus.) Suurtes jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd on 5cm-3 m, enamasti <1m sügavusel. Võrdluseks järvedes on euf. vööndi väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete tõttu tume, happeline (madal pH), toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde toodaval) materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria, Batrachospermum.
jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete kas keha lainete abil (unduleeriv tõttu tume, happeline (madal pH), liikumine)-angerjas või liikumine paariliste toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii uimede abil (ostsillatoorne liikumine)- vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. kaladel, kelle keha on paindumatu. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde Liikumisviis oleneb keha kujust. toodaval) (võrdlus: autohtoonne-kohalikul · Kalad rändavad materjalil põhinev) materjalil. HORISONTAALSELT alade vahel, mis on · Üleujutuste ajal rikastavad jõed sobilikud sigimiseks, toitumiseks ja üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes varjumiseks ebasoodsate tingimuste eest, nende viljakust, pakuvad elupaiku näit
annaabi.ee 
