EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
välismajandussidemete väljavaade ähmane.
1920-1923 aastatel domineeris valituse majanduspoliitikas tööstuslik suund. Kergekäeliselt
antud suured riiklikud laenud eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest
Nõukogude Venemaa turg jäi tegelikult suletuks. Suur osa vastloodud ettevõtteid läks peagi
pankrotti, tekkis rahanduskriis.
1924 asus O.Strandmani valitsus toetama põllumajandust ja siseturu vajadusi rahuldavat
tööstust. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või toodanguliiki muudeti. Kodumaist tööstust
kaitsti kõrgete sisseveotollidega.
Tööstus arenes tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 1928-1930. Ülemaailmne majanduskriis
jõudis Eestis haripunkti 1932-1933, kõige enam kannatasid väljaveo tarvis tootvad
majandusharud. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulu poole võrra. Töötute
arv ulatus 25 000-ni, seda püüti leevendada hädaabitöödega.
1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne
annaabi.ee 
