Venemaa asustus ja rahvastik
Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o
laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete
hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel,
Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul.
Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad
aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu
on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna
poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks,
Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja
poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik.
Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv.