Ta võtab kõike südamesse, kuigi sageli ei näita ta seda välja. Ta hoiab tundeid endas ja surub näole naeratuse. Hannahit on kujutatud kui ilusat tüdruku, kes pole küll nii ilus, kui mõned teised temaealised keskkooli neiud, ometigi on Hannah tagasihoidlikult ilus. Raamatu teiseks peategelaseks võib pidada Clay Jensenit. Clay on tumedapäine, õbluke noormees. Ta pole väga sotsiaalne ja raamatus selgub, et kõig enam suhtleski ta oma parima sõbra Tonyga ja Hannahiga, kellega ta koos kinos töötas. Clay on tundeline inimene, väga emotsionaalne, ning tal on probleeme vaimse tervisega, ta on närviline ja ärevil, Hannahi kassettide kuulamine ajab ta hulluks ja teeb talle haiget. Clay armastas Hannahit, ometigi käitus ta koolis nagu ta ei tunnekski seda tüdruku, ta hoidis tast eemale, ega märganud, mida Hannah läbi elab. Ta ei osanud tema kaitseks midagi teha, sest ta ei tahtnud sekkuda. Ta ei tahtnud tähelepanu
Tüdrukud tahavad, et Pippa, kes jõudis natuke hiljem kohale, aitaks neil nikerdise taha vaadata. Nad otsustavad küsida mõned vajalikud asjad kolledzi valvurilt härra Austinilt. Kolledzi juhataja härra Cole satub neile peaaegu peale ja tüdrukud peavad lahkuma. Järgmisel päeval räägib Pippa Nancyle ja tema sõbrataridele, et donide aias on palju roose ja ka must roos. Nancy, George ja Bess tutvuvad Pippa tuttava Tonyga ja Tonyl ning ,,Must rüütli tragöödia" peaosalisel Simonil on väga ebameeldiv kokkupõrge. Nancy saab teada, et preili Innesi parim sõbrananna oli olnud kriminaallugude autor Daves. Nancy soovis vaadata üle rõdu ja seal jooksid nad peaaegu sülle härra Sunderwithile, kellel kukkusid mõned asjad maha. Seal oli ka surnupealuuga kiri, millel oli tekst ,,Preili Innesile". Tüdrukud lähevad hoopis raamatukokku, et sealt musti roose otsida
annaabi.ee 
